TuleVAeg blogi on tehtud seoses TuleVAeg mõttetalguga, mis peeti Sõrve poolsaare tipus asuvas Torgu vallas 25. kuni 27. aprillil 2014. aastal.

Peateema - Eesti keele ja kultuuri ning rahva (maarahva) ja riigi tulevikuväljavaated.

Ürituse toimumis intensiivsete mõttetalgute meetodil, talgujuht oli Ruuta Ruttas-Küttim.
Talgu kokkukutsumise kirja saab lugeda siit (link) , kutseteksti koostas algatusgrupi nimel
Kaupo Vipp
raamatu "Globaalpohmelus" koostaja
Torgu Kuningriigi vardja.

Viimased aktuaalsed materjalid selles blogis on pandud välja pärast mõttetalgut.

Tuesday, March 11, 2014

Inimene ei olegi objekt?

Mari Liis Lill pidas 1. aprillil 2013. oma kuulsaks saanud kõne. Üks põhiline idee tema kõnes oli: 
"Inimese üks põhivajadusi on tunne olla vajatud....
....See tähendab seda, et sa saad iseendale öelda - teised saavad ilma minuta halvemini hakkama."

Aga kuidas saavutada selline "süsteem", mis kindlustab igale inimesele tunde, et ta on vajatud?
Luua selline ministeerium (register), kust isikukoodi alusel kedagi vahele jätmata saadetakse kodanikule tähelepanemise kinnitus, et ta on vajalik?

Võib olla aitab Mihhail Bahtini (1895-1975) seletus:
"Teiste isikute olemust ei saa vaadelda, analüüsida, määrata nagu objekte või asju, nendega saab ainult kõnelda, suhelda. Mõelda teistest inimestest - see tähendab nedega rääkida, vastasel juhul nad pööravad meie poole oma "objektse külje": nad jäävad vait, sulguvad ja tarduvad kindlajooneliste mudel-objektidena."
Nagu vanarahvas ütles - inimesega vaja puud soola ära süüa....


Aga.
Hiljuti oli mul võimalik mõni minut kõnelda siintõstatatud teemal ühe juhtiva isikuga -  Et mida  arvata Mari Liis Lille , Bahtini ja vanarahva puud soola jne kohta.
Direktor vastas tüdind-viisakalt, et tema ametkond puudutab mitutkümmend tuhandet isikut, tal kuluks juba nende kõigi nimede ettelugemiseks mitu nädalat. Pole kuidagi mõeldav nende kõigiga kõnelda, puudast soolast rääkimata.
Seepärast jätab ta kõrvale ebareaalsed targutused sünergiast, vaid korraldab heas tavas ja käsuliinides edasi oma ametkonda.

Tülikad ikkagi on inimesed.

1 comment:

  1. Mariann Tihane räägib Müürilehes Esto-nihilismist:
    "Selge, et otsustamatu ja äraootav, lausa imesid lootev ja ebarealistlik, aga ometi tuletis nihilistlikust mõtteeksperimendist on - „Ma olen suvaline tomp suvaliste ihadega.” Seda öeldes tuleks kuulatada, mida öeldakse (peasiseselt või -väliselt) vastuhäälena: „Ei, see ei vasta tõele, sest [põhjused].” Ja mõelda, kas vastandhäältel leidub ratsionaalne, võrdväärsusel põhinev ühisosa või mitte (või kas selle nimel maksab heidelda). Ainult sellisel moel saab tõsiseltvõetav poliitika olla võimalik. On enesestmõistetav, et mõtlemine ja tegutsemine ei asu sellises pildis opositsioonis: meil on tõesti suur vajadus osaleva mõtlemise ja kaasava sõna järele."
    http://www.muurileht.ee/error-error-does-not-compute1/

    ReplyDelete