Meest sõnast - läbi kolmekihilise prisma.

Keele tekkimist seletavate hüpoteeside seas on üks, mis seab aluseks pettuse. Sõnad nõuavad vähem energiakulu kui tegu. Ürgmeeste seas edumeelsemad leiutasid sõnad, et emastele muljet jätta. Kui ei viitsinud jahil käia, ja polnud naise juurde minnes käepärast mammutikintsu, siis kaval mees leiutas sõnad ja jutu, seletas kui suure mammuti ta tappis, kui mahlane ja lõhnav liha jne, nii et teisel ila tilkuma hakkas. Ja bioloogiline funktsioon sai täidetud märksa väiksema vaevaga, sõnameisterlik sugu kasvas.
Üldtuntud väide on, et kurttumma inimest ei saa petta, kirjutad küll talle mingi omaarust loogilise loo paberile, aga tema on harjunud lugema keha keelt.

Julgen soovitada tekstide lugemisel filtrit, mis võimaldab välja kammida osa autori pettust ja enesepettust, samuti kultuuris salvestatud enesepettust.
Kirjatükke, filme ja muid selgust taotlevaid allikaid uurides vaadata neid läbi kolmekihilise "sisuspektri". See oleks lihtsustatud variant tuntud mõtete-tegude-kommunikatsioonide baasskeemist

TARKUSE allika tüüp. Kas väited põhinevad

• mudelitel ehk nn puhtal teadmisesl 
•  või isiklikul kogemusel, tegevusel. 

KOMMUNIKATSIOON.

• kas käsitletakse või lahatakse kommunikatsioone, 
• kas eristatakse eri kommonikatsiooni struktuure, 
• kas eristatakse kommunikatsioonide standartiseerimise astet, 
• milline hoiak millisesse standartiseerimise astmetesse. 

Tekst (film) tuleb  niiviisi lõigu või episoodi kaupa läbi kammida, ja märkida - millisesse kihti millisesse positsiooni asetub.

Võib juhtuda, et mõni asi, (eriti kommunikatsioonivaldkond) jääb tekstis puutumata. Sellisel juhul võib see olla kontekstis vaikimisi nn enesestmõistetavana.