Refleksioon. Kuidas kulgeb?

Panen ette siin leheküljel talletada refleksioon protsessi käigust.
TuleVAeg korraldajad (ja ka kõik osalised) saavad siin kirjutada oma nägemuse korralduse ja asjaajamise käigust. (Mis toimub, kuidas hetkel kavandame, kuidas kujunes jne)

Palun oma sõnum kanda alla kommentaari lahtrisse, ja mina nagu admin, tõstan hiljem kommentaridest faili püsiteksti ümber. Nii saab kompaktselt  TuleVAeg blogi lähedal.

Ma ise kavatsen siin lähipäevil kirjutada
"TuleVAeg eellugu."

Agu,
TuleVAeg blogi admin.
2.märtsil, 2014. a.
 ----------
Sisukord 

1.Kollektiivi (kogukonna) arendamise metodoloogilisest kogemusest Eestis ja Venemaal kuni 1990-date keskpaigani.(Agu)
2.Võrokeste Kaika Suveõlikool Loosil, august 1990.(Agu)
3.Kuidas Torgu vald ja Talgujad nüüd koos?(Agu)
4.TuleVAeg seltskonna moodustumine.(Agu)
5.SITUATSIOON TULEB TUTTAV ETTE(Valdo)
6.KORRALDUSKOOSOLEK 7. märtsi keskpäeval(Agu)
7.KORRALDUSKOOSOLEK 12. märtsi keskpäeval(Agu)
8.Korraldajate Skypekoosolek 25. märtsil.

Kollektiivi (kogukonna) arendamise metodoloogilisest kogemusest Eestis ja Venemaal kuni 1990-date keskpaigani.

Otsesid jälgi ajades know-howle, millel on osa TuleVAeg korraldamises, tuleb minna 50 ja rohkem aastat tagasi Tartu Riiklikku Ülikooli ja Moskva Riiklikku Ülikooli.
1. Moskva selge impulss oli varem. Pool tosinat noort filosoofi tõstatasid probleemi, et marksistlik filosoofia on palju elukaugem ja hambutum kui läänes viljeldavad mõttevoolud ja marksimi on vaja oluliselt parandada, praktikale lähemale tuua. Zinovjev Aleksander Aleksandrovitš oli avalikul seminaril niimoodi teema formuleerinud ja noored hakkasid tegutsema, uut filosoofiat ehitama. Selliste mõtetega aeti nad õlikooli tiiva alt muidugi minema, aga seeme oli idanemas grupp tegusaid inimesi koondus Moskva Metodoloogiliseks Ringiks ja hakkas seminarides ja muudes vormides aktiivselt tegutsema, suurim aktiivsus oli 1980-1990, seminarid ja muud vormid kestavad tänaseni.
 Liikumise juhiks kujunes Georgi Štšedrovitski  ja materjalide arhiiv http://www.fondgp.ru/

2.Tartu Riiklikus Ülikoolis tegutses kõrgkoolipedagoogika  labor, mille üheks töösuunaks oli õppetöö muutmine õppijale lähedasemaks, inimlikumaks. Selle laboratooriumi töötajatel tekkisid sidemed ja koostöö Moskva Metodoloogilise ringiga. 1979. a hakkas nimetatud Moskva seltskond saama tellimusi prakatilisteks ümberkorraldusteks mitmesugustes valdkondades. Need korraldustööd tehti teoreetikute ja praktikas kogenud inimeste pingelistes ühistes töösessioonides, nn ODI mängude vormis. Neis üritustes osalema kutsuti spetsialistidena ka TRÜ kõrgkooliuurimise labori töötajad. Tartlased hakkasid ODI mängu laadseid üritusi korraldama  NLiidu kõrgkoolide õppejõudude täiendkoolituseks. Natuke hiljem eesti õpetajate täiendkoolituseks, sealhurgas koolide füüsikaõpetuse, hiljem haridusreformi korralduses seoses Eesti iseseisvumisega. Eestis kohandati ODI mängude meetodit oluliselt, kujunes Mõttetalgu meetod. Mõne aja pärast hakkas mõttetalgute korraldusmeeskond tööle Agrotööstuskompleksi Juhtimise Kõrgem Kooli koosseisus ja teemaks said mitmesugused arengukavad põllumajanduse privatiseerimises, omavalitsuste arengukavade ja palju muuga , mis Eesti vabariigi taastamisega vaja oli. 1980-90 korraldatiumbes 150 mõttetalgulist üritust. Korduva osalemisega omandasid kogemuse üle 50 kaastöölise. http://talgujad.forum.co.ee/t48-talgugrupp#76
1990-date keskpaiku soikus tegevus ja 2009. seoses Minu Eesti mõttetalgutega alustas osa Talgugrupi liikmetest taas aktiivsust.

Mul salvestatud vene keeles 15 min asjassepuutuva jutuga video permi-komide konverentsi jaoks.

Asjaolu, mis ka Tulevaeg tegemisel tuleb arvestada, sai seletatud tookord niiviisi:

9.43
"Teiseks. Esimesel aktiivsusperioodil oli perestroika, riigi ümberstruktureerimine, majanduse ümberstruktureerimine, Tookord püstitatavad ülesanded olid hästi kiireloomulised ja konkreetsed.
10:06
Koostada kogukonna arenguplaan, koostada mingisugune seadusprojekt, või korraldada ümber mingi haridusstruktuur - selliseid konkreetseid dokumente aitasime me kollektiividel välja töötada.
10:44
Tähendab - me jätsime kollektiivi maha konkreetse produkti aga ise läksime edasi, järgmist seltskonda aitama.
10:53
Töötasime nagu rändmuusikud või keskaegsed mungad, kes käisid mööda külasid - rasked raamatud õlal - raamatuid ette lugemas. Loeti seal paar päeva ja mindi edasi järgmisse külla.
11:11
Kirjaoskus kõndis edasi koos munkadega, aga külas oli vähe neid, kes munkadelt tähestiku ära jõudis õppida.
11:20
Nii oli ka meil esimesel perioodil. Sünergeetilise töö kogemus kogunes meeskonnal, kes kollektiive abistamas käis.
11:30
Aga nii ruttu 2-3 mõnepäevase sessiooni jooksul suurem osa inimesi ei jõudnud palju kogemust teadvustada. Seda enam, et tookord ei püstitatud ka otse sellist ülesannet.
11:45
Tehti töö ära, rõõmustati, abimeeskonda tänati, Ja see läks appi järgmisse kohta.
Praegu tuleb eesmärk püstitada teisiti."

Võrokeste Kaika Suveõlikool Loosil august 1990.

See oli teine Kaika Suveõlikool ning esimene ja seni ainuke, mis korraldatud mõttetalgu meetodil. Temaatika oli väga sarnane Tulevaeg ideega. Võrokeste ja setude eneseteadvuse ning kultuuri arendamine, kogukonna ja maaelu jne ausse tõstmine. Seda 24 aastat tagasi 3-päevast üritust saab kasutada Tulevaeg juures võrdluseks.

1.Seltskonna kokkusaamine.
See etapp oli läbitud aasta varem 1. Kaika suveülikooli korraldamisel. Oli juba olemas Võru Selts ja aktivistid teada. Idee oli olnud suuresti minult aga infi liigutada aitasid mõttekaaslased Tartust ja Võrumaalt. 1989. a suveülikooli eeskujuks oli välis-Eesti Suveõlikoolid, mille trükiseid olid mõned Ülikooli raamatukogus saadaval. Ma olin saanud korrldamiseks julgust füüsikaõpetajate mõttetalgutel aktiivselt kaasa lüües. Korralduse metodoloogilise nüansse füüsikute juures ma ilmselt suuresti ei märganud, agaedukus julgustas ja "sünergiat" proovisin juba 1989. aastal ka aga .... - Igatahes, metsaülikooli moodi tuli 1989 vägagi edukalt välja. Tookord oli ju üldine aktiivsuspuhang.

Seltskond oli seega kindlustatud 1989 osalejate tänulikest osalejatest. Aga ma tahtsin nüüd asja ajad "sünergiliselt". Palusin Valdo koos m?ne inimesega appi.

2. Metodoloogiline korraldustarkus versus võro-seto sisutarkus.
Siin oli asi üsna viril. Võrokeste seas polnud keegi teadlikult nuusutanud mõttetalgute metodoloogiat. Peale minu. Tegelikult polnud vist teadlikku kogemust mul ka, aga julgus füüsikaõpetajate üritustel oli tulnud. Üldine võrokeste ettekujutus meeetodist oli hierarhiline - Eesti ärkamisaja ja väliseestlaste eeskujud. Kõige süstemaatilisem abiline võrokeste poole pealt oli mul Kõiv Madis. Tema abi oli selline, et lihtsalt kuulas tihti ära minu targutused ja plaanid ning osales nats lihtsa tööjõuna. Oma hinnanguid ega soovitustest Madis ei hoidus. Niisama ei olnud ta süvenenud füüsikaõpetajate juures viljeldava mõttetalgulise korralduse asjadesse. Kuigi oli sellega kokku puutunud.
http://21aastasada.forum.co.ee/t18-loosi-1990-katso-mottotalguga
Eelkpoolõeldu tähendab, et võrokeste seltskonnas tegelikult puudus arusaamine ja huvi protsessi loogikast ja KUIDAS küsimustest. Kalle ja Kaido, kes esimese suveülikooli tegemisel aktiivselt osalesid, olid 1990 tegevad Eesti riigistruktuuride ehitamisel. Kaido küll võttis Loosis nn lihtliikmena osa, Kalle ei tulnudki.
Mäletan, et püüdsin mõningaid võro inimesi nn "metodoloogiliselt" sisse juhatada ja refleksiooni ja üldloogika tasemel sisse juhatada. Aga tulutult. Vana jutt, et ODI ja mõttetalguid ei saa seletada, peab ise osalema.
Tegelikult - ma ikka ise ka ei jaganud ega märganud paljusid asju.

3.Oli olemas arvestatav kontoriressurs Võru haridusosakonnas. Arvi Leosk,HO juhataja aitas kõigi oma võimalustega. Mäletan - oli olemas ka mingisugune HO kaudu korraldatav eelarve. Devalvatsioon oli veel toimumata. Mäletan, et Arvi maksis 100 rub mõttetalgu grpile. Ja tasuta buss oli vist õõritud. Kas toitlustus oli teisel aastal tasuta? vist oli.

4. Rahvas jäi rahule. Samas arvan, et rahulolu polnud Talgugrupi tegevusest tingitud vaid varem tuttavate inimeste nostalgialaks, eelmisest aastast juba tuttav seltskond. Peale Mõttetalgu toimus veel mitu asja ekskursioon, mõned loengud,lastekoolitus.
Kas oli 3 ringi rühmatõõd? kui pikka.
Rühmad olid suured, õle 10 inimese kindlasti.
Positiivne oli kindlasti see, et inimesed said palju arutada omavahel, seoseid luua. Tallinna võrokeste selts. võro raadio. Arvan, et praeguse Lõunalehe toimetaja pidi saama sealt tuult tiibadesse. kuigi ta hiljem seda ei tunnista.

5. Talgutarkuse, meetodi mõttes oli kasin.
Võrokeste seas talgumeetod ega sõnergeetiline tunnetus õratundmist ei leidnud.
Refleksioon oli kasin. Korraldajate seas ja võrokeste seas. Võimalik, et ma ise olin tookord nii pealiskaudne, et ei osanud palusid asju tähele panna?
Kirjutasin pärast küllalt pika loo "Lõunakaar" lehte. Hiljuti, paar aastat tagasi lugesin. Emotsiooniline õhinalugu, reflekseerivat selgust väga napilt ses loos.
Mäletan, et järelrefleksioon võrokeste seas läks vussi. Isegi sai vist tookord üks koosolek refleksiooni nime all korraldatud, aga see kujunes igamehe oma teema võitluseks.
Kõige rohkem oli mul kahju, et ei suutnud liita Võru Seltsiga üht tegusate naiste seltskonda. Eelmisel aastal kujunenud seltskond ei leidnud võimalust neid vastu võtta.

Lühidalt - sündmus oli. Halvasti keegi ei arvanud ega tundnud vist ennast. Aga talguline sünteesivõime sellest ei kasvanud.  

Kuidas Torgu vald ja Talgujad nüüd koos?

TuleVAeg konkreetne algataja Kaupo Vipp üllitas 2012. a. raamatu
GLOBAALPOHMELUS energeetikaprobleemidest ja seal lõpuleheküllgedel lk.
314-318. osutas ta, et sõlmprobleem on kogukondade arenemises,hakkas tegelema kogukondade arengu suunas.Kaupol küpses plaan korraldada suuremat üldsust haarav nõupidamine.

Mina olin viimase kolme aasta jooksul püüdnud Kaupo püstitusega sarnast
arengut algatada Kagu-Eestis, toetudes Talgujate kogemusele.
Kagu-Eestis osutus edenemine väga visaks. Leidsin küll pool tosinat nn
sädeinimest, aga seda liigutust, kuidas need sädemed kokku leegiks
saaks, ei ole tulnud.

Seepärast hakkasin suure huviga toetama Kaupo algatust, tutvustasin
teda Talgujate kogemusega.

TuleVAeg seltskonna moodustumine.

Seltskonna kogumine toimub nn "nullist peale". Praegu on lahtine nii
isikute ring ja loomulikult isikute koostõõ kogemus või rutiin.
Seltskonna kokkusaamiseks oleme kaalunud, põhiliselt neti kaudu
arutanud mitmeid variante. Käivitunud on variant, kus Kaupo teeb
esimese ringi, saatis umbes 25 maili, inimestele Eestis ja Saaremaal, kes on avalikkusele tuntud oma tegevusega ja avaldustega kogukondade teemal.

Toetavat kontoriressurssi mingi organisatsiooni näol pole.

Eelarvet pole.
Ainus ressurss - isiklikud ja meedia kaudu kontaktid ning internet.
Täiesti avar arenguruum igas suunas.

SITUATSIOON TULEB TUTTAV ETTE

(Valdo)
Arutades eile skaibis Kaupo ja Aguga tänast asjade seisu nende mõttetalgute kavandamisel tuli meile Aguga mõndagi tuttavat ette ajast 25-30 aastat tagasi, kui me füüsikute mõttetalguid tegime. Sellest sündis mõte anda tulevastele Torgu talgulistele võimalus heita pilk tolleaegsesse talgukorraldusse ja selle tulemustesse. Tolleaegsete talgute üks „sädeinimesi“ Ene-Silvia Sarv – „Füüsikaõpetuse“ koostaja – on selle ka digitaliseerinud, mistap selle oma Scribdi üles riputada sain:
http://www.scribd.com/doc/210775172/Koolifuusika
Sellest üle 60 lk tekstist suunaksin huvilise kõigepealt lugema minu häälestavat juttu 1987.a. mõttetalgutele, millest sai hoo sisse kolm aastat tõsist tööd koolifüüsika uuendamisel (lk. 55-63). Loodan, et tollasest lähenemisviisist on tänagi mõndagi sellist, millest õppust võtta.

KORRALDUSKOOSOLEK 7. märtsi keskpäeval

(Agu)
KORRALDUSKOOSOLEK 7. märtsi keskpäeval
Skypes, tund aega, neljakesi:
Kaupo, Valdo, Ruuta, Agu.
Torgusse kogunejate nimekiri on praegu 15 inimest.
Kuidas vormistada kujundlik, positiivse emotsiooniga laetud ülesanne üritusele.
Mis võimalused TuleVAeg ürituse arenemiseks jätkuvaks protsessiks.
Kas võivad tekkida nn "kohalikud rakukesed" kusagil, et mõnest maakohast mitu osalejat saab tulla TuleVAeg üritusele.
Mõte, et jätkuprotsessiks kujunemise nimel on mõttekas paluda üritusele tulijatel oma kodukohas või sõprade seas paluda nn "ideid ja volitusi kodanikelt". Et huvi laieneks, tekiks lisaeeldus jätkamiseks.

KORRALDUSKOOSOLEK 12. märtsi keskpäeval

Skypes, keskpäeval, kolmekesi
Valdo, Juss, Agu.

Tulevaeg teema on väga põhjapanev, sügav. Edu jaoks on oluline ürituse kasvamine protsessiks.
Kuivõrd on võimalik sünergilise mõttetalgu , ürituse tulemuse "juhtimine" korraldajate poolt?
Talgulise protsessi järjepidevuse jaoks on vaja kaks üritust aastas. http://exinimene.blogspot.com/2014/02/ajukeemia-kogukonnamaagias.html Veel parem - kolm üritust.

Mis võimalused on ürituse metodoloogilise selguse ja läbipaistvuse suurendamiseks?
TuleVAeg üritusega lõdvalt seotud "küpsisterea" publitseerimine. Facebookis? Et saada sidemeid inimestega, kes tuttavad või huvitatud kaasaja humanitaarteaduste metodoloogiast.

Korraldajate Skypekoosolek 25. märtsil.

Ruuta, Kaupo, Valdo, Juss, Agu.

Oslejate ringist.
Tulla on lubanud umbes 30 inimest. Samas saab mitu inimest olla kohal nn "osalise ajaga".
Tulevad reedel hiljem või isegi laupäeval, mõni võib olla lahkub varem.
Kui hilinejaid palju on, siis see mõjub häirivalt. Iga sissetulija pidurdab ajutiseks hoo, vaja tutvustada, seletada, uus ei sa äsjasest aru, hakkab üle küsima.
Nn tasandusgrupp.



Nüüd on jäänud kuu aega ürituseni.
Ettevalmiskõneluste ja kirjadega sai alustatud vanal aastal.
Nüüd võib vahekokkuvõttena hinnata, et veenva kindlusega edeneb:
- osaliste ringi kujunemine
- TuleVAeg kui ürituse ettevalmistamine. (Vaatamata Ruuta napile ajaressursile, mida ta praegu pühendada saab)

teiselt poolt
- mõnevõrra napimalt on möödunud kuude jooksul käima läinud asja reflektiivne külg.
Olemas on Skypes peetud korralduskoosolekute audiofailid, pilvesalves Dropbox, mis nüuab sisseregisteerimist.
Minu algatatud käesolevat refleksioonirida jääb väikse osalejateringi puhul ühekülgseks.
Talgujad on mõnikord oma aktiivsust nimetanud - Mõttetalgu kool. Praegune kinnine ja vähereflektiivne tegevus mitme kuu vältel hariduslikku rida ei täida. Kollektiivse talguliku mõttetöö arengu (või paigaltammumise) protsessi avamist käesoleva teema osas oleks jõukohane eelkõige Talgujatele, kahju et see paraku tegemata jääb.
- Teiseks: võrguvahendite ettevalmistamine on seni piirdunud käesoleva blogiga. Internetitoetus on järjepidevuse ja osaluse suunas hea võimalus, aga see nõuab käivitamiseks peaaegu alati katsetamist, tõõvõtete kooskõlastamist jne.
Kokkuvõtvalt minu hinnang: ürituse mõttes edeneb asi veenvalt hästi. Järjepidevuse mõttes võib tulla "talv ootamatult".

Järgmine Kaupo silmast-silma kokkusaamine korraldajatega eeloleval laupäeval Tallinnas.