Pilt inimese loost ja ülesanne tulevikuks.

"Ise tegin, kuradi hea sai!" - tavatses ütelda Misso mees Mahhov.

Pildil on maailma suurim teadmisetarkus inimese loost. Kes ära mõistatab ja kogemuseks keerab - saab õnnelikuks.

Edgar Spongolts - tuleVAeg jätk Paides 25.07 kuni 28.07.

Tervist lugupeetud,  

edastan pisut infot selle kohta mis toimub Paides 25.07 kuni 28.07.

Alustaks sündmuse formaadi muudatusest. Nimelt ei kasuta me sündmuse   korraldamiseks enam mõttetalgu formaati. Põhjuseid selleks on kaks,   esiteks on puudub laiem huvi mõttetalguks (osalejaid on siiani   registreerunud kokku 6). Teiseks on mõttetalgu formaadi peamine funktsioon   toota uusi ideid. Hetkel on meil olukord kus on vaja langetada otsuseid ja   koostada edasise tegevuse plaane. Seega toimub sisuliselt töökoosolek   kogukondade võrgustumise teemal millele lisandub selle aasta   arvamusfestivali lavade ja seal käsitlevate teemade arutelu. Mõelge, mis   on teie kogukonna vahetusväärtused ning tulge neid väärtuseid ja ideid   jagama.  

Kuna võrgustujaid ja koostegevusest huvitatuid on vähe siis on äärmiselt   oluline, et need kes asja vastu huvi tunnevad saaksid ka tegevusest osa   võtta. Minuni jõudnud info kohaselt saavad osad inimesed osaleda ainult   reedel, mõned ainult pühapäeval ning paar ei saa tulla enne esmaspäeva.   Seega oleme teie jaoks Paides olemas alates reedest (25.07) kuni   esmaspäevani (28.07). Iga päeva arutelu tulemused saadame arutelus   osalenutele ning ka nendele kes järgnevatel päevadel arutlema tulevad.   Seega loodame, et kasutate võimalust ning viite ennast juba arutatud   teemadega kurssi.

Pühapäeval (27.07) on osalejate arv kõige suurem seega toimub enamus   tegevust just sellel päeval. Hetkel on pühapäeval oma osalusest teatanud   Rainer, Anzori, Toomas, Siim, Kulno ja Edgar. Pühapäeval alustame   tegevusega kell 10:00 hommikul ja lõpetame siis kui kõik räägitud saab :).   Teiste päevade osas ootan tagasisidet teilt, ehk siis kui te ei saa   pühapäeval osaleda ning soovite tulla mõnel teisel päeval siis oleks hea   teada millisel päeval täpselt ning millises ajavahemikus. Selle info   põhjal saame tegevusi ja tegevuse aegu optimiseerida ja kõigi aega sellega   säästa.

Majutuse osas on hetkel välja pakkuda kaks varianti, esimene nendest on    "Järva House" http://www.jarvahouse.com/index.cfm?main.home kuhu saab   majutada kuni seitse külalist. Teiseks variandiks on Sleepin külaliskorter   ( http://www.puhkaeestis.ee/et/sleepin-kulaliskorter ) kuhu mahub kuni   neli inimest. Juhul kui hind on olulisem kui mugavused siis on ka võimalik   võtta kaasa madrats ja magamiskott ning ööbida Wabalinna majas täiesti   tasuta. Andke teada kes tahab ööseks jääda ning broneerime teie poolt valitud majutuse.

Toitlustust korraldab kohapeal "Wabalinna Kohvik". Pühapäeval on nende   poolt kaks kohvipausi (hommikul ja pealelõunat), samuti korralik lõunasöök   ja õhtusöök. Seda kõike vaid 15 euro eest inimesee kohta. Teistel päevadel   saavad külalised kohviku hinnakirja alusel kooke, küpsiseid, kohvi ja   teed.

Ootan huviga teie küsimusi ja ettepanekuid. Näeme Paides!

Eesti kogukondade uuring

http://www.surveygizmo.com/s3/1668943/Kogukondade-hetkeseisu-uuring

Tiidule jutujätkuks 3.

Tiidu väidetest üks on jäänud pähe keerlema, küsib lahendamist:

20.juunil kirjutas Tiit:

 "Kas küsimus väärt oskuste ja teadmiste tekkimisest ainult juhendatud õppimise tulemusel mõjub kuidagi ärritavalt?"

Juhendatud õppimine on paljudel aladel, loodusteadustes ja paljudel praktilistel aladel täiesti loomulik ja vajalik. (Kuigi väidetakse, et lapsed kompuutri taga pidavat omapäi ja omavahel ka üsna kiiresti ja jõudsalt arenema. Aga kompuutri sisu on samas mingi seltskond enne sobivalt programmeerinud.)

TuleVAeg ürituse puhul on tõesti tegu tarkusepõllu teise äärega - inime(st)eõpetusega, humanitaariaga.   Senine humanitaaria on kujunenud fundamentaalseid standarte eeldavate tarkuste eeskujul. TuleVAeg ürituse korraldati vastupidises usus, et igas inimeses on oluline arvestada ka tema loomulikku erinevust. Filosoofidest seletavad seda nägemust Nietzche, Deleuze, Margus Ott jt.

Anzori kasutab inimeste paljuvariantsuse seletamiseks metafoori IKT vallast:

"Kogukonnaliikumine, kui (moodsa) Eesti ühiskonna(korralduse) 2.0 tasemeni viimise vahend, on vast üks kandev ja samas ühendav idee, kas pole?" (18.juuni kirjas)

2.0 on mu arust tõesti metafoor inimese õppimise suuna märkimiseks, mitte analoog. Sest vaba inimene on seadustega defineeritud kodaniku suhtes paljupalju paljuvariantsem, kui on tase 2.0 võrreldes 1.0-ga.

Mulle on väga sümpaatne praeguse Dalai Lama juhtlause, mida ta korrutab pidevalt paljudes variantides.

"Kõik inimesed on ühesarnased. Kõik tahavad saada õnnelikuks. Keegi ei taha kannatada". 

Nii on iga kodaniku, retsidevisti ja paavstiga. et vaja on õnnelikust õppida "... sellelt, kes on ennast tõestanud."
Laps õpib leeriskäinult, koguduseliige õpetajalt, õpetaja praostilt, praost õpib Piiskopilt, Piiskop õpib  Paavstilt, Paavst õpib Jeesuselt endalt. Nagu kirjutatud on - 1.0 taseme tekstides. (Luterlastel peaks iga patune leeritatud hing tohtima otse Jeesuselt õppida?)
Niimoodi on seletatud elamist fundamentaalsete tõdede usus. Niimoodi uskudes on kujunenud võõrandumine, kus inimene ei julgegi mõelda endast kui ISEndist. Vaja saada kellegi kõrge edasijõudja sarnaseks.

1.0 loogikatasemega tekstide tulekuga ja kehtestumisega ühiskonda lagunes loomulik Dunbari arvu (150) mahus ühiskond. (Kus tunti iga üksiku isendi iseärasusi, kus oli 2.0 või veel kõrgem N.0 tase) Kui tuli 1.0, siis  Omad inimesed enda kõrvalt tõrjuti tähelepanust välja. Ei uuritud, ei süvenetud enam lihaste inimeste olemusse vaid üksikutesse elukülgedesse või aspektidesse mis kusagil kaugel miljonite sees üles haibitud. Hea läbisaamise asemel lihase naabriga sai tähtsaks eeskuju mingis kitsas aspektis ja nii siis paljude huvide puhul palju eeskujusid paljudes aspektides - kõi enamasti kaugel ja kõrgel, kirjasõna või võimukanalite abil kehtestatud.

Kas õnnestub veel 2.0 tasemele viimine?
Tiit ilmselt  kahtleb, heidab muuseas ette 18.juuni kirjas:
".... Nakatul (viimast ümbritseb minu jaoks tänini salapära)."
 Nii ta on....
Aga Kaupo kokkuhõigatud seltskond siiski sai mõnevõrra tuttavaks, sammukene 2.0 suunas. Lootus jääb ja sädemed kogunevad. Sädemeteseadmise kogemus koguneb, et lõpeks TuleVaeg.

Tiidu ütlemistest 2

Tiidu küsimuste ning teiste osaliste vaikimise või "roosade prillide" tagamaad proovin mina seletada pragu Margus Ott termineid kasutades.

http://talgujad.tartu.ee/14_algus/Margus%20Ott%20dissertatsioon.html
Tema kasutab mõisteid "esindusemõtlemine" ja "eristusemõtlemine" ning püüab filosoofina tuua eesti kultuuri sisse viimast.

 Sellises sõnastuses joonistasin ma enne NAKATU mai lõpu üritust  soovpildi, vt. tagalatalgu-eel.html

TuleVAeg üritustes osalejad teavad, et tegelikult on kujunenud teisiti. Ma skematiseeriks hetkel nii:

Teatud lahknevus on juttude ja tegelikkuse vahel. TuleVAeg üritused on toimunud  rohkem harjumuspärases esindusemõtlemise vallas. Mitmed osalejad on  küll aktiivsed kogukondades, kus konkreetsed eristuvad inimesed ja tegevused aga suurem aktiivsus siiski esinduse vallas - esinevad autoritena valgustavaid tekste kirjutades või väitlejatena esinduskogudes, seltsides.

Tiidu ütlemistest 1.

TuleVAeg kirjavahetuses on olnud mulle mõtteidköitvaiks  Tiidu kriitilised ütlemised.  Küllap seepärast, et olin ise Kaupole abiks ürituse ettevalmistamisel ja jälgin seepärast erilise  huviga, kuhu see seltskond kasvab või kuidas vaibub. Kui ma ka pole just mõne Tiidu väitega täiesti päri, siis igatahes saan ma osa ütlemisi jätta Tiidu kriitika hooleks ja ise  püsida  rohkem "hea posliteniku" rollis.

@@
Kindlasti olen ma päri Tiidu väidetega, et  on vaja toimetada elulähedasemalt ja asisemalt kui kevadistel TuleVAeg üritustel kujunes.
Niisama pean ma oluliseks Tiidu huviteemat - madala kulutasemega elamine.

@@
 Mul endal oli enne pensionilejäämist teadlikult kokkuhoidlik elureziim - sarnane nn kodanikupalga olukorraga. Minu põhiliseks sissetulekuallikaks 5 aasta vältel oli 40% tervisekaotuse toetus, see võimaldas mul tegelda huvitavate ja minu hinnangul kasulike asjadega,  kulutamata närve ja aega tööturu konkurentsile ja siis kaheldava sisuga tegevusele. See oli ka omamoodi kogukondlik praktika - koolivend Jaan Meiesaar võimaldas mulle 2-ks aastaks tasuta elamiseks  oma majakese.
Selline sponsorabi võimaldas mul õppida ja katsetada, pensionilejäädes olen ma üsna kompetentne uuemas sotsioloogias ja humanitaarfilosoofiast ning multimeediliste rakenduste alal. Nüüd on mul täispension ja arvestatav  jääk tervist ning arvestatav kompentents uuemates tarkustes. Pensioniiga tõotab vähemalt  esiotsas kujuneda põnevaks. Pean oma elukvaliteeti üsnagi kõrgeks, kuigi elatusatndart on vist alla keskmise.

@@
Väikese kuluga elamise paatos ja oskus on oluline vastu seda rikkuse taga-ajamise ideaalile.
 Aga kuidas sellist madala kulutaseme hoiakut levitada?  Kas saab selle  seada universaalseks alusprintsiibiks? Nagu mänedes kristlikes käsitlustes? Inimeste võimalused ja elusaatused on üsna erinevad, ka säästliku elukorralduse mõttes. Mõni saab päranduseks vana talumaja, teisel õnnestub osta krunt 100 aastase kivilaudaga ja veel paljud muid võimalusi ja maitseid ning avastamisrõõme. Säästlik eluviis konkreetses kogukonnas või külas tähendab reaalselt mitmeid erinevaid variante. Mõnedel juhtudel sobiks ka arvatavasti betoonist tööstuslikult valmistatud rakistesse valatud konstruktsioonid ja seinad. Selline üleriiklik sotsiaalne ettevõtlus, üle riigi arvatavasti leiaks soovijaid või kaasalööjaid. See tähendaks siis täiemõõdulist ettevõtlust, kus on asjalik müügitöö või vastav poliitiline suunamine. Minu teada on umbes sarnaseid sotsiaalseid projekte korraldatud Brasiilias, kus palju miljoneid elanikke. Brasiilia suurte sotsiaalprojektide