Tiidule jutujätkuks 3.

Tiidu väidetest üks on jäänud pähe keerlema, küsib lahendamist:

20.juunil kirjutas Tiit:

 "Kas küsimus väärt oskuste ja teadmiste tekkimisest ainult juhendatud õppimise tulemusel mõjub kuidagi ärritavalt?"

Juhendatud õppimine on paljudel aladel, loodusteadustes ja paljudel praktilistel aladel täiesti loomulik ja vajalik. (Kuigi väidetakse, et lapsed kompuutri taga pidavat omapäi ja omavahel ka üsna kiiresti ja jõudsalt arenema. Aga kompuutri sisu on samas mingi seltskond enne sobivalt programmeerinud.)

TuleVAeg ürituse puhul on tõesti tegu tarkusepõllu teise äärega - inime(st)eõpetusega, humanitaariaga.   Senine humanitaaria on kujunenud fundamentaalseid standarte eeldavate tarkuste eeskujul. TuleVAeg ürituse korraldati vastupidises usus, et igas inimeses on oluline arvestada ka tema loomulikku erinevust. Filosoofidest seletavad seda nägemust Nietzche, Deleuze, Margus Ott jt.

Anzori kasutab inimeste paljuvariantsuse seletamiseks metafoori IKT vallast:

"Kogukonnaliikumine, kui (moodsa) Eesti ühiskonna(korralduse) 2.0 tasemeni viimise vahend, on vast üks kandev ja samas ühendav idee, kas pole?" (18.juuni kirjas)

2.0 on mu arust tõesti metafoor inimese õppimise suuna märkimiseks, mitte analoog. Sest vaba inimene on seadustega defineeritud kodaniku suhtes paljupalju paljuvariantsem, kui on tase 2.0 võrreldes 1.0-ga.

Mulle on väga sümpaatne praeguse Dalai Lama juhtlause, mida ta korrutab pidevalt paljudes variantides.

"Kõik inimesed on ühesarnased. Kõik tahavad saada õnnelikuks. Keegi ei taha kannatada". 

Nii on iga kodaniku, retsidevisti ja paavstiga. et vaja on õnnelikust õppida "... sellelt, kes on ennast tõestanud."
Laps õpib leeriskäinult, koguduseliige õpetajalt, õpetaja praostilt, praost õpib Piiskopilt, Piiskop õpib  Paavstilt, Paavst õpib Jeesuselt endalt. Nagu kirjutatud on - 1.0 taseme tekstides. (Luterlastel peaks iga patune leeritatud hing tohtima otse Jeesuselt õppida?)
Niimoodi on seletatud elamist fundamentaalsete tõdede usus. Niimoodi uskudes on kujunenud võõrandumine, kus inimene ei julgegi mõelda endast kui ISEndist. Vaja saada kellegi kõrge edasijõudja sarnaseks.

1.0 loogikatasemega tekstide tulekuga ja kehtestumisega ühiskonda lagunes loomulik Dunbari arvu (150) mahus ühiskond. (Kus tunti iga üksiku isendi iseärasusi, kus oli 2.0 või veel kõrgem N.0 tase) Kui tuli 1.0, siis  Omad inimesed enda kõrvalt tõrjuti tähelepanust välja. Ei uuritud, ei süvenetud enam lihaste inimeste olemusse vaid üksikutesse elukülgedesse või aspektidesse mis kusagil kaugel miljonite sees üles haibitud. Hea läbisaamise asemel lihase naabriga sai tähtsaks eeskuju mingis kitsas aspektis ja nii siis paljude huvide puhul palju eeskujusid paljudes aspektides - kõi enamasti kaugel ja kõrgel, kirjasõna või võimukanalite abil kehtestatud.

Kas õnnestub veel 2.0 tasemele viimine?
Tiit ilmselt  kahtleb, heidab muuseas ette 18.juuni kirjas:
".... Nakatul (viimast ümbritseb minu jaoks tänini salapära)."
 Nii ta on....
Aga Kaupo kokkuhõigatud seltskond siiski sai mõnevõrra tuttavaks, sammukene 2.0 suunas. Lootus jääb ja sädemed kogunevad. Sädemeteseadmise kogemus koguneb, et lõpeks TuleVaeg.