TuleVAeg kirjavahetuses on olnud mulle mõtteidköitvaiks Tiidu kriitilised ütlemised. Küllap seepärast, et olin ise Kaupole abiks ürituse ettevalmistamisel ja jälgin seepärast erilise huviga, kuhu see seltskond kasvab või kuidas vaibub. Kui ma ka pole just mõne Tiidu väitega täiesti päri, siis igatahes saan ma osa ütlemisi jätta Tiidu kriitika hooleks ja ise püsida rohkem "hea posliteniku" rollis.
@@
Kindlasti olen ma päri Tiidu väidetega, et on vaja toimetada elulähedasemalt ja asisemalt kui kevadistel TuleVAeg üritustel kujunes.
Niisama pean ma oluliseks Tiidu huviteemat - madala kulutasemega elamine.
@@
Mul endal oli enne pensionilejäämist teadlikult kokkuhoidlik elureziim - sarnane nn kodanikupalga olukorraga. Minu põhiliseks sissetulekuallikaks 5 aasta vältel oli 40% tervisekaotuse toetus, see võimaldas mul tegelda huvitavate ja minu hinnangul kasulike asjadega, kulutamata närve ja aega tööturu konkurentsile ja siis kaheldava sisuga tegevusele. See oli ka omamoodi kogukondlik praktika - koolivend Jaan Meiesaar võimaldas mulle 2-ks aastaks tasuta elamiseks oma majakese.
Selline sponsorabi võimaldas mul õppida ja katsetada, pensionilejäädes olen ma üsna kompetentne uuemas sotsioloogias ja humanitaarfilosoofiast ning multimeediliste rakenduste alal. Nüüd on mul täispension ja arvestatav jääk tervist ning arvestatav kompentents uuemates tarkustes. Pensioniiga tõotab vähemalt esiotsas kujuneda põnevaks. Pean oma elukvaliteeti üsnagi kõrgeks, kuigi elatusatndart on vist alla keskmise.
@@
Väikese kuluga elamise paatos ja oskus on oluline vastu seda rikkuse taga-ajamise ideaalile.
Aga kuidas sellist madala kulutaseme hoiakut levitada? Kas saab selle seada universaalseks alusprintsiibiks? Nagu mänedes kristlikes käsitlustes? Inimeste võimalused ja elusaatused on üsna erinevad, ka säästliku elukorralduse mõttes. Mõni saab päranduseks vana talumaja, teisel õnnestub osta krunt 100 aastase kivilaudaga ja veel paljud muid võimalusi ja maitseid ning avastamisrõõme. Säästlik eluviis konkreetses kogukonnas või külas tähendab reaalselt mitmeid erinevaid variante. Mõnedel juhtudel sobiks ka arvatavasti betoonist tööstuslikult valmistatud rakistesse valatud konstruktsioonid ja seinad. Selline üleriiklik sotsiaalne ettevõtlus, üle riigi arvatavasti leiaks soovijaid või kaasalööjaid. See tähendaks siis täiemõõdulist ettevõtlust, kus on asjalik müügitöö või vastav poliitiline suunamine. Minu teada on umbes sarnaseid sotsiaalseid projekte korraldatud Brasiilias, kus palju miljoneid elanikke. Brasiilia suurte sotsiaalprojektide
Üks idee väljundi otsimiseks:
ReplyDeleteMeil siin ühinevad 3 valda. Nendest suurima - Kaarma KOV valimistel sain vaatamata ebakindlale "teavituskampaaniale" 72 häält. Õnneks jäi 2 häält volikogu üksikkandidaadi künnisest puudu. Õnneks selles mõttes, et tuleb taas Ülo Vooglaidi tsiteerida: "osalemine otsustusprotsessis, millest mõhkugi ei taipa, on sigadus" või midagi taolist ta ütles. Kuidas või kust võin mina teada, kas mõne tee parandamine või avaliku hoone ehitamine on hea või tuleks otsida mingit paremat lahendust? Kui palju peaksin õppima, et valla "konsolideeritud majandusaruande" kuluread mulle midagi jutustama hakkaksid? Nii edasi arutades kipun jälle distantseeruma ja KOV demokraatias suurt soperdist nägema. Ka komisjonitöös, kuhu kuulun.
Aga, et uue suure valla volikogu valimised korraldatakse novembris ja suure linnaümbruse vallaga ühinevad väiksemad (ka majanduslikult nõrgemad), oleks viga linnast kaugemate piirkondade võimalikud huvid ainult nende kätte anda, kellele linliku elu tegelikkus mõistetavam ja südamelähedasem kui maaelu targa korralduse otsimine. Kas ka seekord pean olema jälle üksi seda teemat "valgustamas"?
Loomulikult näen võimalust, et viga on minus endas - liiga palju solisti iseloomu.
Sooviks ehk keegi aidata? Kui targa ja lihtsa maaelu idee võidab toetust, annaks see signaali ükskõik millisele poliitilisele jõule. Erinevalt eelmisest suvest on mul ükskõik, kes selle teemaga töötama hakkaks. "Pole tähtis, mis värvi on kass - peaasi, et hiiri püüab".
Inimesel, kes kardab üksi otsustada, ongi kõik kupli all korras ja seda sobilikum asuda osalema valitsemises. Kohalik valitsemine eri valdkondade üle toimub ju komisjonide tasandil, kus - vähemalt idee poolest - peaks olema võimalik kollektiivse tarkuse sünd: mõned oskavad sihti seada ja teised jällegi oskavad aru saada, kui see siht on õigesti seatud ja kõigile osalistele-otsustajatele arusaadavaks tehtud. KOVi valitsemismudel on olemuselt konsensusmudel, see on aga võimalik vaid arvestatava inimkvaliteedi juures ja just nõnda, et ükski osaline ei pea end kõigis küsimustes sündinud targaks.
ReplyDelete