Omavalitsuse inimlik piir on 150 inimest?

Rääkides inimese silmast-silma toonusest peab teadvustama ka loomuliku sotsiaalse ruumi suuruse.
Kui paljusid teisi suudab inimene igapäeaelus sisuliselt jälgida (sisuliselt, isiklikult), nii et saaks aru ja püsiks meeles teiste nägu, tegu, lugu, iseloom ja kõik muu.

Küsimust on põhjalikult uuritud, sisulise tutvuse ruumi suurus hinnatakse 100 – 230 inimese vahel, kõige tõenäosemaks peetakse 150 isikut. See on Dunbari arv, Briti teadlase Robin Dunbar (s.1947) järgi.

http://en.wikipedia.org/wiki/Dunbar%27s_number Selline piir olevat kujunenud muistsete inimeste ajudes juba küttimise-koriluse perioodil, mille mõne miljoni aastaline kestvus võimaldas asjad geneetiliselt paika loksutada ajuehituse tasemel. Kõik hilisem inimese loos on toimunud 1000 korda lühema aja jooksul, aju pole nii ruttu edasi muutunud või kohanenud.

150 piiris seltskonnast peaksime lähtuma, kui tahame korraldada nn inimese-sõbralikku elu, suurema ringi puhul jääb  anonüümne statistika, inimsed kui tüüpmudelid või nimed-indeksid. Kuidas arvu 150 tõlgendada, kas see on kogu seltskond hällist hauani, või omavahel kõige tihedamalt suhtlev põlvkond. Viimasel juhul summeeruks kogukond laias laastus kokku 150 väikelast, 150 koolilast, 150 noort inimest, 150 keskealist ja 150 seeniori ja kõik kokku ei ületaks nii 1000 isikut.

Kuidas nüüd tõlgendada Dunbari arvu teiste sootsiumi määravate suuruste kõrval?

• Kaasagse majanduse toimisruum vajavat pool miljardit (500 000 000) inimest.
• Eestis aktuaalne haldusreform tunnistab omavalitsusemiinimumpiiriks 5 000 kuni 10 000 inmest?