TuleVAeg blogi on tehtud seoses TuleVAeg mõttetalguga, mis peeti Sõrve poolsaare tipus asuvas Torgu vallas 25. kuni 27. aprillil 2014. aastal.
Peateema - Eesti keele ja kultuuri ning rahva (maarahva) ja riigi tulevikuväljavaated.
Ürituse toimumis intensiivsete mõttetalgute meetodil, talgujuht oli Ruuta Ruttas-Küttim.
Talgu kokkukutsumise kirja saab lugeda siit (link) , kutseteksti koostas algatusgrupi nimel
Kaupo Vipp
raamatu "Globaalpohmelus" koostaja
Torgu Kuningriigi vardja.
Viimased aktuaalsed materjalid selles blogis on pandud välja pärast mõttetalgut.
Päris asjalik dokument. Kahjuks pole veel olnud mahti tähelepanuga lugeda.
ReplyDeleteMinu jaoks oli intrigeeriv pealkiri leheküljel 12 -" Meie "ajuskänn": vabas vormis ülepildistus koosolekutest...jne" Lugesin selle pealkirja alt tähelepanelikumalt. Ma olen viimastel nädalatel püüdnud tegelda Deleuze ja Margus Ott tekstidega, seepärast kasutan pärit mõisteid "esindusemõtlemine" ja "eristusemõtlemine".
"Ajuskänni" esimese väitega olen ma väga päri - puuduseks USALDAMATTUS. Autorid väidavad, et usaldamattus on pärit nõukogude ajast ja viimastel aastatel süvenenud veelgi. mina seletaksin natuke teistmoodi, Margus Ottˇi sõnu kasutades. Põhjuseks on saamatus eristusemõtlemises, nii soveti ajal kui praegu tavatseme kasutada esindusmõtlemise vahendeid, ainult lipu värv on vahetunud. Meil puudub harjumus oma tegusid reflekteerida, asjalikult ja avatult seletada neid eristusi, korduvusi ja üldistusi, millest ehitub KUIDAS, meie protsess või tagapõhi. Äriloogika juhib meid täiendavalt varjama enda KUIDAS külge. Kui tellijale ja teistele avada enda KUIDAS, enda tee erilisus, siis meid enam ei tellita. Tellija võtab kätte, pusib meie seletuse järgi ise või võtavad konkurendid meie Kuidas enda saladuste salve. Tuleb tunnistada, et isegi TuleVAeg korralduses osalevad Talgujad on sageli hooletud refleksiooniga. Kuigi selle vajadust oleme korduvalt toonitanud.
Pedagoogide (Viive Ruus) väidetest on meeles, et ainult 1/6 õpetajad kasutavad tunnis refleksiooni (Kuhu me täna jõudsime? Kellel kuidas läks? Kuidas õpilastel, kuidas õpetajal?jne). Avatud refleksioon on usalduse ja üldse õppimise, koosarenemise alus.
Niisiis - lk. 12 "ajuskännis" tunnistatakse üldist saamatust või möödavaatamist eristusmõtlemisest, sh. refleksioonist.
Nii see on.